Nutiseadmete ja arvutite plahvatuslik kasutamise kasv toonud silmadele sinise valguse ĂŒlekaalu, mis mĂ”jutab neid rohkem kui karta oskame.
Inimese silmas on lisaks kepikestele ja kolvikestele retseptorid, mis reageerivad sinisele valgusele. Need rakud pole seotud nĂ€gemisteravusega, vaid pigem Ă€rkveloleku ja unetsĂŒkliga. KĂ”rge energiaga sinine valgus tuleb pĂ€rast UV kiirgust.
Oletatakse, et see pĂ”hjustab silmas pöördumatuid kahjustusi, aga tĂ”estatud seda pole. Samas on sinine valgus kĂ”ikjal meie ĂŒmber, saades alguse pĂ€ikesest tulevast valgusest ja tehes ka taeva siniseks. KĂ”ige rohkem mĂ”jutab sinine valgus meie unerĂŒtmi - loomulikus olekus kasutab inimene sinist valgust Ă€rkveloleku ja magamise rĂŒtmi reguleerimiseks. Siit tuleneb mĂ”iste kronobioloogia.
Mida sinine valgus meiega teeb?
Sinine valgus tekitab meie kehas melanopsiini, mis hoiab meid Ă€rkvel. Melanopsiinitaseme vĂ€henedes tekib melatoniin, mis uinutab. Ăhtupoole me enam ei ole aktiivselt sinises valguses ja algab melatoniini sekretsioon, muutume uniseks. Soolestiku töö aeglustub, vererĂ”hk alaneb. Hommikul melatoniinitase alaneb, vererĂ”hk tĂ”useb ja algab uus pĂ€ev. See on nn tisirkadiaanrĂŒtm.
Probleem on selles, et Ă”htul melatoniini tekke loomulikul ajal ollakse hoopis arvutis, mĂ€ngitakse, vastatakse e-kirjadele vĂ”i tĆĄĂ€titakse. Melatoniini nii ei eraldu, und ei tule. Vastupidiselt arusaamale pole hea uni tihti seotud fĂŒĂŒsilise vĂ€sitamisega, vaid just valgusega.
Hormonaalne tasakaal on kehas hĂ€sti timmitud mehhanism ja kui miski seda rikub, vĂ”ivad tekkida hĂ€ired. Sinine valgus reguleerib meie magamise ja unetsĂŒkleid, teeb erksaks, parandab mĂ€lu ja kognitiivseid oskusi, tekitab kĂ”rgendatud meeleolu. Samas pĂ”hjustab nn computer vision syndromeÂŽi (CVS) ja vĂ€idetavalt suurendab vĂ€hitekke riski, diabeedi, sĂŒdame-veresoonkonna haiguste ja ĂŒlekaalulisuse riski.Â
Sinine valgus abiks ööklubides
NĂ€iteks, ööklubid kasiinod, baarid kasutavad palju sinist valgust, et inimesed seal uniseks ei jÀÀks, oleksid alati reipad. Kunstlikud rohke sinise valguse allikad on teler, arvutimonitorid, tahvelarvutid, nutiseadmed, LED lambid ja ka autode ksenoonlaternad. Meid ĂŒmbritseb palju sinist valgust, ilma et me seda tajuksime.Â
Tulemuseks on vÀsimus, sagedamini esinevad magamisraskused ja kurnatus. Pole siis ime, et peale pikka tööpÀeva on pea vÀsinud, aga magama ei suuda jÀÀda.
Kui su töökeskkonda valgustab suuremalt jaolt tehislik valgus, siis soovitme kanda spetsiaalseid arvutiprille, mis vĂ€hendavad sinuni jĂ”udvat sinist valgust.Â
Valige oma arvutprillid siin!Â